Ekspert: inimõiguste olukord Eestis paraneb pidevalt

[prof_eug]

TALLINN, 26. september, BNS – Inimõiguste olukord Eestis paraneb pidevalt ning on praegu Euroopa Liidu keskmisel tasemel, ütles Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi inimõiguste keskuse juht Evhen Tsybulenko.

"Ideaalseid riike inimõiguste täieliku järgimise mõttes ei ole olemas, ning loomulikult on igal pool mingeid probleeme. Eestis on olukord EL-i keskmine," ütles professor BNS-ile.

"Kui me vaatame üle peamised inimõigused, siis tõsiseid rikkumisi me Eestis ei näe. Ning minu hinnangul on olukord märkimisväärselt paranemas. Seejuures on Eesti Euroopas üks liidreid sõnavabaduse vallas ja eneseväljenduse vallas laiemalt, mis sisaldab endas ka internetivabadust," märkis ta.

Tsybulenko sõnul on seejuures teatud küsimusi, mis nõuavad tähelepanu ja lahendamist.

"„Üheks tõsistest probleemidest oli õigusemõistmise liiga kõrge maksumus – inimesed ei saanud riigilõivude suuruse tõttu endale lubada kohtusse pöördumist. Aga kohus, nagu teada, on inimese juriidilise kaitse peamine instrument. Praegu on see küsimus järk-järgult lahenemas – lõivusid on alandatud," osutas ta.

Kommenteerides arvamust, et Eesti seadusandlus on kriminaalprotsessi vallas vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, ütles Tsybulenko, et peab seda mõnevõrra utreeritud vaateks.

"Muidugi oli meil kriminaalprotsessi osas küsimusi. Peamised probleemid tekkisid kriminaalasjade käsitlemise tähtaegade pärast, need jõudsid Euroopa inimõiguste kohtusse, mis annab tunnistust tõrgetest Eesti õigussüsteemis. See on muidugi põhjus, et järele mõelda ning hakata seadusandlust ja õigusrakenduslikku praktikat Euroopa normidega vastavusse viima," sõnas ekspert.

"Teiseks probleemiks on Eesti vanglate olukord, mis jäid meile päranduseks Nõukogude Liidult, kus vangide kinnipidamistingimused olid täiesti ebainimlikud. Olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud – ehitati kaks eurovanglat, aga vanad vanglad suletakse. Nii et edusammud on ilmselged," märkis ta.

„Eestis on palju räägitud soolisest ja rahvuslikust diskrimineerimisest. Ka siin lahendatakse probleeme järk-järgult. Rahvusliku diskrimineerimise osas on olukord minu hinnangul liigselt politiseeritud. Paljud üritavad seda probleemi omadel eesmärkidel ära kasutada või isegi leida seda sealt, kus seda tegelikult pole,“ osutas Tsybulenko.

"Euroopa inimõiguste kohtus pole võidetud ühtegi asja rahvusliku diskrimineerimise kohta Eestis, mis räägib sellest, et antud küsimuses on enam poliitikat kui reaalseid probleeme," toonitas ta.

Professor nimetas "absoluutselt positiivseks dünaamikat mittekodanike küsimuses".

"Nagu teada, oli 1992. aasta seisuga mittekodanikke 32 protsenti, nüüd on juba alla seitsme protsendi. Numbrid räägivad iseenese eest. Need, kes tahtsid kodakondsuse saada, on enamasti selle juba saanud. Neist seitsmest protsendist ei taha paljud juba ise erinevatel kaalutlustel, sageli pragmaatilistel, kodakondsust omandada. Jutt käib inimese vabast valikust, ning olukord on siin enam-vähem stabiliseerunud," märkis Tsybulenko.

Таllinna toimetus, +372 610 88 57, sise@bns.ee

Baltic News Service